Tahan, et inimesed mu lähedal oleks õnnelikud. Üritan teha kõik nende meele järgi. Enda tahtmistele ja mõtetele jätan vähe ruumi. Ja kui ma vahest ka endaga arvestan siis tekivad mul süümekad. Kui keegi mult teenet palub olen enamasti nõus ka siis kui mulle see igasugu lisakohustusi toob ja mu plaanide, teekonna, ajagraafikuga kokku ei lange. Ja mind muserdab, kui ma oma sõpru kuidagi aidata ei saa. Kui ma kuidagi oma käitumisega neile halba teen, neid kurvastan, siis piinab see kõik mind veel kaua.